Võlgade juurdekasv eurotsooni liikmesriikides ühe inimese kohta 7 aasta jooksul
Eelmise postituse täienduseks olgu väljendatud graafiliselt ka riigivõla protsentuaalne juurdekasv elaniku kohta aastatel 2004. kuni 2010. Arvestatud on avaliku sektori võlga eurodes iga inimese kohta ja selle muutus(kasv) väljendatud protsentides.
Esikolmiku moodustavad Luksemburg 291%, Iirimaa 200% ja Eesti 97%. Nendes riikides toimus inimese kohta oleva võlasumma kolmekordistumine, kahekordistumine ja ligi täies ulatuses lisandumine.
Ligikaudu sama suure võla kui neil oli 2004. aastal, suutsid järgneva 7 aastaga laenata veel Porgual, Slovakkia, Sloveenia, Kreeka. Nende riikide juurdekasvu osa oli 84 kuni 78 protsenti varasemast võlast.
Ligikaudu pool võlasummast lisandus Hispaanias, Saksamaal, Prantsusmaal ja Hollandis.
Kui nende numbrite abil edasi mõelda, siis järgmise 7 aasta jooksul on ilmselt Saksamaa ja Prantsusmaa võlg kahekordne võrreldes sellega, mis neil oli 2004. aastal.
Midagi tuleb väga põhimõtteliselt teistmoodi teha, et riikide võlakoorem ei suureneks. Rõhutan, et tegemist oli iga elaniku kohta arvestatud eurodega, mitte võla üldsummaga.
Toon ära ka numbrilise edetabeli riigivõla suurenemisest iga liikmesriigi elaniku kohta protsentides (võlg € inimese kohta, selle muutus %).
- Luksemburg 291,1
- Iirimaa 200,9
- Eesti 97,2
- Portugal 84,2
- Slovakkia 83,5
- Sloveenia 79,7
- Kreeka 78,8
- Hispaania 50,7
- Saksamaa 44,4
- Prantsusmaa 41,4
- Holland 40,6
- Austria 30,9
- Malta 26,6
- Soome 25,3
- Itaalia 21,7
- Belgia 18,5
- Küpros 7,5