Kas hinnatõusu saab peatada?
Sellel neljapäeval oli Toompeal Stenbocki maja ees hinnatõusu teemaline pikett. Seda korraldas Katrin Siska, see meelitas isegi Infopartisani kohale. Nägin televisioonist kajastusi, kus Mart Laar ja veel mõned ministrid sattusid piketeerijatega silmitsi. Neisse suhtuti ülimalt leebelt kui arvestada seda, et praeguseni jätkav valitsus oli 2009. aastal Euroopa Liidu suurim maksukoormuse tõstja. Pärast seda on veelgi makse ja aktsiise kergitatud, et riiklikke kulutusi katta.
Minu arvates tuleks mõelda tootmise suurendamisele, mitte toodetud asjade hindade pealt suuremale maksu kogumisele. Riik saab sissetulekuid maksudest ja neid kergitades võidakse saada hoopis vastupidine tulemus. Mida kõrgemaks läheb iga üksiku ühiku hind, seda rohkem kaaluvad langenud sissetulekute tingimustes selle ostjad, kas nad saavad seda äkki millegi odavamaga asendada või sellest üldse loobuda.
Praegu on veel sügis, seejuures üsna soe sügis. Vaadates ümberringi looduse märke, siis mulle tundub talv tulevat samamoodi lumerohke ja külm nagu oli seda eelmine. See tähendab, et ülimalt keeruliseks läheb küttearveteks raha leidmine. Ma lugesin Kohtla-Järve (?) kohta, et seal hakati toasooja eest võlgu olevate inimeste torusid kinni keevitama. Sellisel juhul küttevõlg enam ei kasva. Aga mis saab nende inimeste elamistingimustest? Hakkavad elektriga kütma? Seejuures on meil elekter kallim kui Soomes aga meie keskmine palk on madalam kui Soome alampalk!
See mis praegu toimub on inimeste elatustaseme drastiline vähendamine.
Eestis on eurotsooni suurim inflatsioon!
Graafik on pärit minu augustis kirjutatud artiklist.
Hinnatõusu vastu proovitakse meelt avaldada ka edaspidi, näiteks 9. oktoobril kell 11 korraldatakse Paide Kultuurikeskuses kõnekoosolek. Ma ilmselt ei osale sellel, kaugevõitu minna aga kulutuste üle mõtisklemise asemel oleks vaja leida viis sissetulekute suurendamiseks.
Lõpetuseks tuleb ka seda lisada, et mitte hinnad ei tõuse, vaid euro ostujõud (laiemalt paberrahal) langeb seoses selle juurde trükkimisega. Pealkirjas toodud küsimuse vastus on “EI” niikaua, kuni omavahelistes tehingutes kasutatakse paberraha või elektroonilist raha. Hinnatõus leeveneks siis kui valitsustel pole kiusatust järjest suurenevat kulutuste tarbeks laenu võtta või raha käibele paisata, et läbi inflatsiooni teha selle tagasi maksmine endale soodsamaks.