Tõeline TV ehk TTV
Ma ei saa teisiti kui pean kiitma Tallinna TV filmivalikut. Kolmapäeva õhtul oli neil üks hiinlaste elust rääkiv film, kus oli noorte armastust ja lapsevanemate tööelu. Veidi naivistlik ja kultuurilise tausta mõttes kummaline aga täiesti vaatamist väärinud film. Ma ei näinud seal vägivalda, kriminaalsust, vihkamist ega midagi muud ühiskonna pahupoolelt. Seda kõike muidugi ei eitatud aga tegevus ei toimunud ka selle ümber. Ma ei vaata televisioorit, et saada ära hirmutatud ümberringi toimuvatest õudustest või kuulda järjekordset katastroofi lugu: kliima soojenemine, terrorism, tuumarelvad pahade inimeste käes, SARS, linnu- või seaseagripp, toksiline sealiha, tulnukate sissetung, viiruse muteerumine hirmsaks tapjaks. Selle asemel on võimalus elada kaasa tavaliste inimeste elus toimuvatele sündmustele ja mille lahendamine ei nõua üleloomulikke võimeid.
Eriti meeldis mulle see koht, kus perekonnas tekkinud tüli järel karjub ema oma poegade peale ja käsib ennast üksinda jätta. Tema kõrval istuv prantslasest vahetusõpilane(neiu) ütleb talle lohutavalt, et eelmises elus oli ta ise kindlasti hiinlane, sest mõistab tema käitumisviisi. Kolme poega kasvatav ema aga ütleb selle peale eneseirooniaga, et eelmises elus oli ta eesel. Minu meelest väga hea mõttekontstruktsioon, et praegustes möödalaskmistes saab süüdistada ka eelmise elu taaka. Näiteks selle asemel, et kiruda ennast ja öelda, olen rumal/loll võib samahästi öelda, et eelmises elus olin eesel.
Mulle meenub veel ühest teisest seriaalist umbes taoline mõte, et „tuhande aasta vanune idioot, kes ei suuda ikka veel midagi õppida.“ Selle lausuja oli muidugi inimese sarnane robot ehk android, kelle jaoks tuhat aastat oli teises mõõtkavas kui meie aeg.
Arvestades elu kulgemist ringidena ja tsüklitena, polegi imestada, et sattume samadesse olukordadesse taas ja peame jälle selle lahendama. Tehes seda vanaviisi, olemegi üllatunud samast tulemusest ja siis kirume ennast selle pärast.
Eile õhtul selle filmi peale mõeldes jõudsin veel ka järeldusele, et taoline kultuuriline mitmekülgsus aitab meil endil paremini mõista teiste inimeste käitumist. Teistes erakanalites kohtab pigem Hollywoody filme, kus teistsugused inimesed ja võõrad kultuurid on need halvad sissetungijad (kurjamid), kelle vastu head inglise keele kõnelejad peavad ennast kaitsma.
Võimalik, et praegunet TTV filmide valik on kuidagi seotud Euroopa kultuuripealinna aastaga aga vähemalt kolmandat ameerikalike kommertsfilmide levitajat meil pole tõepoolest vaja.