Protesti, kriisi ja revolutsiooni kohta
Laupäeval protestiti panganduse ahnuse vastu üritustega “Occupy Wall Street.” Eestis jäi osalus väheseks ehk sadakond inimest Vabaduse väljakul. Muidugi said meedias sõna need, kes räägivad totrusi, sest igasuguse . Näiteks Õhtuleht rääkis lausa revolutsiooni tulemisest.
Tegelikult võib selle liikumise sisu võtta kokku ühe lausega: protestitakse pankade poolse korrumpeerumise ja poliitikute äraostmise vastu. USA poliitilisel maastikul ei ole vahet, kas demokraatidel õnnestub veel 4 aastat presidendi ametiaega pikendada või saavad oma tahtmise vabariiklased, kes põletavad kõik maha. Niikaua kui poliitikute ametisse saamine ja seal püsimine on sõltuv nende kampaania rahastamisest, ei muutu midagi. Nad hääletavad pankadele suuremate vabaduste andmise poolt, mitte valijate huvides. Neile räägivad nad ilusaid lubadusi töökohtadest ja “meie riigi ees ootavast suurepärasest tulevikust.”
Sõna ei suuda alati edasi anda emotsiooni, tõde võib kahvatuda hea esinemise kõrval ja ma lisan siia parem video lingi, mis selgitab selle rahvaliikumise püüdlusi poliitilisest ummikseisust väljumiseks.
www-youtube.com/watch?v=cCRnkamitVk
Lühidalt oleks siis tegemist pankurite poolsest korrumpeerumisest, mis on levinud ka parlamentidesse. Saadikud ei esinda enam rahva huve, vaid teevad pigem seda, mis on kasulikum kapitalile. Nad leevendavad panganduse järelevalve regulatsioone ja soosivad “odavam hind võidab ostja” käitumist. Selle tulemuseks ongi, et Ameerika jookseb tühjaks nii töökohtadest (odavamatesse riikidesse) kui rahast ja peab ennast üleval pidama aina uusi võlakirju tehes. Sellest eelnevast oli ka teine video, mis polnud muusikaga ega Ron Pauli sõnumiga rikutud, see on algnehttp://www.youtube.com/watch?v=gIcqb9hHQ3E
Miks Eestis ei lähe olukorra muutmiseks? Sest eelnevate sajandite okupatsioonide jooksul nii sakslased kui venelased tapsid maha igaühe, kes üritas ilmutada initsiatiivi. Lubatud oli vaid grupimõtlemine ja kollektiivne kannatamine. Nüüd olemegi olukorras, kus töökohti pole, hinnad tõusevad ja pangad pigistavad laenu võtjaid ning kõik on sellega vaikides rahul. Äkki isegi tantsivad Viljandis lumehangede vahel või suvekuumuses mööda maanteid. Ikka selleks, et näidata oma tänulikkust käkki keeravatele poliitikutele.
Ma tegelikult usun, et Toompeal ja Stenbocki majas on parimate kavatsustega inimesed, lihtsalt nende võimed ei luba ühtegi teistsugust tulemust. Tööjõuturul poleks neil läbilööki ja nii nad peavadki meile aina rohkem valetama, et omaenda töökohal püsida.