Eesti vaikib USA spioonide teemal
Ansip, Ilves ja Ergma on vaikinud Edward Snowdeni poolt avalikustatud riikide ja institutsioonide pealtkuulamise teemadel. Prantslaste president Hollande on nõudnud selle lõpetamist, sakslased on samuti tugevalt häiritud. Need on iseseisvad riigid, mis ei talu enda järel nuhkimist. Eestil pole sellist vabadust, meie piirdume vasalli staatuses jäetud võimalustega. Uudistes muidugi kajastatakse teemat aga ainult sellest aspektist, et lekitaja on Moskva lennuväljal(endiselt) ning pole teada, milline riik talle lõpuks varjupaika annab. See juhib kogu tähelepanu kõrvale faktilt, et temast sai põgenik seaduste välise luuresüsteemi olemasolu pärast. Samuti on riikide vahel tavaks, et sõbralike riikide puhul usutakse diplomaatide ja teiste ametnike sõnu ning kohtumistel arutatakse asju ning VARJATUD info kogumine ehk spioneerimine ei ole vajalik. Seda kasutatakse olukordades, kus info kogumine on muude vahenditega võimatu(suhted pole head, on vaenulikud või puuduvad täielikult).
Mulle meeldis Õhtulehe juhtkiri, mis oli ka käesoleva sissekande idee andjaks:
Euroopas leviv nördimus selle üle, et USA ei kasuta oma rikkalikku tehnoloogilist arsenali mitte ainult terrorismivastaseks võitluseks, vaid nuhib ka oma kauaaegse sõbra ja liitlase, Euroopa Liidu institutsioonide järele, on suur. Ühendriikide ja Euroopa Liidu vahele on taas löödud tugev kiil ja kahe ülivõimu suhetes on tärkamas läbi aegade suuremaid kriise.
/…/Miks vaikib antud küsimuses välisminister Urmas Paet, kelle hästi tuntud kirg on saata massiliselt välja null bitti infot sisaldavaid pressiteateid pealkirjaga «Eesti toetab demokraatiat ……………s (kirjuta punktiirile sobiva riigi nimi)»?
http://www.ohtuleht.ee/532249
Ühest aspektist on info laiulatuslik kogumine arusaadav, sest teadmised(info) on tänapäeval väärtuslikud, sest nende alusel saab teha raha(üksikisikust kuni riigi tasandini välja). Eesti kuulub Iraagi okupeerimise järel tõmmatud eraldusjoone järgi Uude Euroopasse (koos Ida-Euroopa, Hispaania ja Itaaliaga) ning vastandub Vanale Euroopale (Saksamaa ja Prantsusmaa). Samad riigid, kes olid Iraagi ründamise vastu, väljendavad nüüd ka suurimat pahameelt nende järgi nuhkimisest. Samuti on tegemist elujõuliste kultuuridega riikidega, kus USA kultuur ei domineeri. Erinevalt meist, kus noored juba mõtlevad inglise keeles kui tugineda noortega tehtud intervjuule eelnevalt viidatud lehest.
Meie poliitikutel on julgust vabadusest ja sõnumisaladusest rääkida täpselt sama palju kui pikk on nende kaelarihm. Ühtlasi meenutan, et nii Laar kui Ansip on saanud lääne fondidelt raha, kuigi see on nimetatud auhindadeks.