Arvamusfestival – ansipismi päästmine

Täna on juba viies kord kui Paides peetakse Arvamusfestivali. See on eraisik Kristi Liiva registreeritud kaubamärk. See inimene oli valitsuse pressiesindaja Juhan Partsi valitsuses ja tema algatus oli ülevalt organiseeritud, mitte tema enda mõte. Sellele viitas kohe algusest meedia soosing ja laialdane kajastus.
Kui mõelda tagasi, siis 2012. aastal oli Andrus Ansipil peaministrina väsimus, mille ta oli välja öelnud oma Tartu Vanemuises peetud kõnes(sama aasta veebruaris).

Aga veelgi enam mõjutab meie käekäiku meie endi süvenev väsimus. Väsimus teadmatusest tuleviku suhtes, väsimus igapäevastest muredest. Kannatuste pinnalt tekib kannatamatus – soov nüüd ja kohe paremini elama hakata. Kes ei tahaks rohkem palka? Eriti juhul kui sellest ei piisa vajalike kulutuste katmiseks. See on arusaadav ja loomulik soov.
Väsimus ja kannatamatus käivad käsikäes. Väsimus võib viia tänavatele, aga võib väljenduda ka akadeemilisemalt. Näiteks autoriteetse majanduseksperdi arvates tuleks Kesko-ladu saata tagasi Soome ning Ericssoni tehas Rootsi. Ekspert leiab, et Eesti ei vaja sellised investeerijad, kes kasutavad madala kvalifikatsiooniga tööjõudu./…/
2012. aastal ma ei ütleks, et kui see on kriis, siis ainult sellises kriisis ma elada tahaksingi. Sellises kriisis nagu praegu ei tahaks keegi meist elada – kui oleks paremat valida. Paraku ei saa me välistada, et üleeuroopaline või isegi üleilmne majanduskriis võib osutuda sügavamaks ja kestvamaks kui seni üleelatu. Me ei saa välistada, et erakorralisest kriisist võib saada tavaline seisund. Normaalsus on alati suhteline./…/
Olen selgelt väljendanud, et kui selle valitsuse töövõime või koostöötahe mingil põhjusel juba enne järgmise riigikogu valimist katkeb, siis lõpeb ka minu peaministriks olemise aeg. Järgmist valitsust mina enam ei moodusta – ei enne ega pärast uue riigikogu valimist. Väärilisi jätkajaid leidub, pole kahtlust.

Peaminister oli alustanud oma poliitikast lahkumist. Tal kulus veel 2 aastat, et leida uus samm karjääris ja minna Brüsselisse volinikuks. Need 2 aastat olid Eestile kaotatud, ära tiksutud ajad. Vahepeal said toimuda 2 korda Arvamusfestivalid, millest ei muutunud mitte kui midagi. Need olid isegi kasutumad kui pärast Pronksiööd alguse saanud riigi poolt organiseeritud ja makstud Minu Eesti talgud. Need olid esialgu koristamised, loodus saigi puhtamaks. Kuid 2009. aastal tehti ka mõttetalgud, kus üle Eesti toimusid jututoad.

Kaubamärk Arvamus festival

3.12.2013 esitas Kristi Liiva patendivoliniku kaudu taotlus registreerida kujund ja sõnad Arvamus festival kaubamärgina 41. klassis: Haridus; väljaõpe; koolitus; haridusteave; konverentside, seminaride korraldamine ja läbiviimine; elektronväljaannete pakkumine arvutivõrgus, v.a allalaaditavad; tekstide, v.a reklaamtekstide kirjastamine.

Registreerimise kuupäev on 16.04.2015 ja see kehtib 10 aastat.

Hiljem sai samadele tegevustele registreeritud kaubamärk [eel]arvamusfestival aga see on vähem tuntud. Selle nimega on toimunud vist eelmise aasta üritus Narva linnas.

Paide Arvamusfestivalile kuluv aeg on raisatud aeg. See on samaväärne kui suitsetamine või alkoholi joomine, ainult raha ei kuluta ja tervisele pole kahjulik. Lavale pürgijad on olemas iga riigikorra ajal. Publikus istumise asemel olge ise autor, öelge välja oma mõte tekstina. Kasutada oma aega eraisik Kristi Liiva kaubamärgi edendamiseks on samavõrd tulutu tegevus kui toota teksti või pilti USA erafirmale Facebook(mis kasutuslepingu järgi omandab kõik õigused loodud sisule).