Sellest unistas KGB aga teoks tegi KAPO

Meid jälgitakse juba praegu rohkem kui oleks kohane demokraatlikule riigile ja mingist täiendavast IP-aadresside tuvastamisest ei tasu isegi mitte kõneleda. Juba praegu saadakse jälitusasutuste poolt teada mobiiltelefonide asukoht reaalajas või interneti ühenduse andmed hiljemalt 10 tunni jooksul.

Mul on tunne, et Pagari tänava poistebande unistab ka interneti reaalajas jälgimise alla võtmisest. Nii kava esitanud kantsler kui minister on eakaaslased ja ma poleks üllatunud kui tegelikult algatus inimesi rohkem jälgida ja neilt vabadusi ära võtta tuligi konservatiivse poliitiku kabinetist. Norra sündmus oli ainult üks võimalik põhjus, millega seda peita.

Järgnevalt jälitamise kohta käivad elektroonilise side seaduse paragrahvid, mis avaldavad meie tegeliku jälgimise ulatuse.

§ 111¹. Andmete säilitamise kohustus

(1) Sideettevõtja on kohustatud säilitama andmed, et oleks võimalik teha järgmisi toiminguid:
1) sideallika seiramine ja tuvastamine;
2) side sihtpunkti tuvastamine;
3) side kuupäeva, kellaaja ja kestuse kindlaksmääramine;
4) sideteenuse liigi kindlaksmääramine;
5) sideteenuse kasutaja terminalseadme või oletatava terminalseadme kindlaksmääramine;
6) terminalseadme asukoha kindlaksmääramine.

(2) Telefoni- ja mobiiltelefoniteenuse ning telefonivõrgu ja mobiiltelefonivõrgu teenuse osutaja on kohustatud säilitama järgmised andmed:
1) helistaja number ning kliendi nimi ja aadress;
2) vastuvõtja number ning kliendi nimi ja aadress;
3) lisateenuse, sealhulgas kõne suunamise või edastamise kasutamise korral valitud number ning kliendi nimi ja aadress;
4) kõne alguse ja lõpu kuupäev ning kellaaeg;
5) kasutatud telefoni- või mobiiltelefoniteenus;
6) helistaja ja vastuvõtja rahvusvaheline mobiilside tunnus (International Mobile Subscriber Identity – IMSI);
7) helistaja ja vastuvõtja rahvusvaheline mobiilside terminalseadme tunnus (International Mobile Equipment Identity – IMEI);
8) kärjetunnus kõne alustamise ajal;
9) andmed, mis määratlevad tugijaama geograafilise asukoha viitega kärjetunnusele ajavahemikul, mille jooksul andmeid säilitatakse;
10) anonüümse ettemakstud mobiiltelefoniteenuse korral teenuse esmase aktiveerimise kuupäev ja kellaaeg ning kärjetunnus, millest teenus aktiveeriti.

(3) Interneti-ühenduse, elektronposti ja Interneti-telefoni teenuse osutaja on kohustatud säilitama järgmised andmed:
1) sideettevõtja poolt eraldatud kasutajatunnused;
2) telefoni- või mobiiltelefonivõrku siseneva side kasutajatunnus ja telefoninumber;
3) kliendi nimi ja aadress, kelle nimele Interneti-protokolli aadress, kasutajatunnus või number olid side toimumise ajal eraldatud;
4) Interneti-telefoni kõne kavandatud vastuvõtja kasutajatunnus või number;
5) kavandatud vastuvõtva kliendi nimi, aadress ja kasutajatunnus elektronposti ning Interneti-telefoni teenuse korral;
6) Interneti-seansi alguse ja lõpu kuupäev ning kellaaeg konkreetse ajavööndi järgi koos Interneti-protokolli aadressiga, mille on kasutajale eraldanud Interneti-teenuse osutaja, ja kasutajatunnusega;
7) elektronposti või Interneti-telefoni teenuse kasutamise alguse (log-in) ja lõpu (log-off) kuupäev ning kellaaeg konkreetse ajavööndi järgi;
8) kasutatud Interneti-teenus elektronposti ja Interneti-telefoni teenuse korral;
9) helistaja number sissehelistamisega Interneti-ühenduse korral;
10) digitaalne kliendiliin (Digital Subscriber Line – DSL) või mõni muu tunnus side algataja kohta.
[RT I 2007, 63, 397 – jõust. 15.03.2009]

(4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid säilitatakse üks aasta, alates side toimumise ajast, kui need sideteenuse osutamise käigus on loodud või neid on töödeldud. Käesoleva seaduse § 112 kohaselt esitatud järelepärimisi ja nende alusel antud teavet säilitatakse kaks aastat. Paragrahvi 112 alusel antud teabe säilitamise kohustus on järelepärimise esitajal.

(5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid säilitatakse Euroopa Liidu liikmesriigi territooriumil. Eesti territooriumil säilitatakse:
1) käesoleva seaduse §-s 112 sätestatud järelepärimisi ja teavet;
2) käesoleva seaduse § 113 lõikes 5 nimetatud logifaile ja lõikes 6 sätestatud taotlusi;
3) käesoleva seaduse §-s 114¹ sätestatud üksikpäringuid.

(6) Avaliku korra ja riigi julgeoleku huvides võib Vabariigi Valitsus käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud tähtaega piiratud ajavahemikuks pikendada.

(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud juhul teavitab majandus- ja kommunikatsiooniminister sellest viivitamata Euroopa Komisjoni ja Euroopa Liidu liikmesriike. Kui Euroopa Komisjon ei ole kuue kuu jooksul pärast teavitamist oma seisukohta edastanud, loetakse lõikes 4 nimetatud tähtaeg pikendatuks.

(8) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmete säilitamise kohustust kohaldatakse ka ebaõnnestunud kõnede puhul, kui telefoni- ja mobiiltelefoniteenuse ning telefonivõrgu ja mobiiltelefonivõrgu teenuse osutamise korral vastavad andmed luuakse või neid töödeldakse. Nimetatud andmete säilitamise kohustust ei kohaldata kõnekatsele.

(9) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmete säilitamise korral peab sideettevõtja tagama:
1) sama kvaliteedi, turvalisuse ja andmekaitse nõuete täitmise, mida kohaldatakse teistele elektroonilise side võrgus olevatele analoogsetele andmetele;
2) andmete kaitse nende juhusliku hävimise või ebaseadusliku hävitamise, kadumise või muutmise, loata või ebaseadusliku säilitamise, töötlemise, juurdepääsu või avalikustamise eest;
3) vajalikud tehnilised ja korralduslikud abinõud andmetele juurdepääsu piiramiseks;
4) side sisu kajastavate andmete säilitamata jätmise.

(10) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmete säilitamise või töötlemisega seonduvaid kulusid sideettevõtjale ei hüvitata.

(11) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid edastatakse ainult jälitus- või julgeolekuasutusele, Finantsinspektsioonile ja kohtule seaduses sätestatud korras.
[RT I 2007, 63, 397 – jõust. 01.01.2008, lõike 3 osas 15.03.2009]

§ 112. Jälitus- ja julgeolekuasutusele teabe andmise kohustus
[RT I 2007, 63, 397 – jõust. 01.01.2008]

(1) Kui jälitus- või julgeolekuasutus esitab järelepärimise, on sideettevõtja kohustatud kiireloomuliste järelepärimiste puhul esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui 10 tunni ja muudel juhtudel 10 tööpäeva jooksul, kui nimetatud tähtaegade järgimine on järelepärimise sisust tulenevalt võimalik, andma jälitus- või julgeolekuasutusele teavet käesoleva seaduse § 111¹ lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmete kohta.
[RT I 2007, 63, 397 – jõust. 01.01.2008]

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud järelepärimine esitatakse kirjalikus või elektroonilises vormis. Järelepärimise käesoleva seaduse § 111¹ lõike 2 punktides 1 ja 2 ning lõike 3 punktis 3 nimetatud andmete kohta võib esitada ka suulises vormis, kinnitades selle parooliga. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabe kättesaadavuse võib kirjaliku lepingu alusel tagada pideva elektroonilise ühendusega.
[RT I 2007, 63, 397 – jõust. 01.01.2008]

(3) Mobiiltelefoniteenust pakkuv sideettevõtja on kohustatud tagama jälitus- ja julgeolekuasutustele mobiiltelefonivõrgus kasutatavate terminalseadmete asukoha tuvastamise reaalajas.
[RT I 2008, 28, 181 – jõust. 01.01.2009]

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud teabe kättesaadavus tuleb tagada kirjaliku lepingu alusel ning pideva elektroonilise ühendusega.
[RT I 2008, 28, 181 – jõust. 01.01.2009]

§ 113. Sidevõrgule juurdepääsu võimaldamise kohustus

(1) Sideettevõtja peab võimaldama jälitus- või julgeolekuasutusele juurdepääsu sidevõrgule vastavalt jälitustoimingu teostamiseks või sõnumi saladuse õiguse piiramiseks.

(2) Sideettevõtja peab sidevõrgule juurdepääsu võimaldamisega seoses andma jälitus- või julgeolekuasutuse taotlusel talle teavet sidevõrgu tehniliste parameetrite kohta. Sidevõrgu tehniliste parameetrite muutmisel ja pakutavate teenuste lisandumisel, kui see võib mõjutada käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kohustuste täitmist, kohustub sideettevõtja informeerima jälitus- või julgeolekuasutust sellest viivitamata ning mõistliku aja jooksul asuma kõikide pakutavate teenuste osas täitma käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kohustust.

(3) Sideettevõtja on sidevõrgule juurdepääsu võimaldamise raames kohustatud:
1) võimaldama jälitus- või julgeolekuasutusel valida sõnumid ning tagama nende ülekandmise jälitus- või julgeolekuasutuse tsentraalsesse või kaasaskantavasse jälgimisseadmesse muutmata kujul ja reaalajas;
2) tagama sõnumite ülekandmise kvaliteedi, mis on samaväärne sideettevõtja poolt osutatava tavapärase teenuse kvaliteediga;
3) tagama valitud sõnumite ja nende ülekandmisega seonduvate andmete kaitse.

(4) Sideettevõtja poolt sõnumite ülekandmise jälitus- või julgeolekuasutuse tsentraalsesse või kaasaskantavasse jälgimisseadmesse otsustab jälitus- või julgeolekuasutus. Jälitus- või julgeolekuasutus teavitab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi sideettevõtjatest, kes kannavad sõnumeid üle jälitus- või julgeolekuasutuse tsentraalsesse jälgimisseadmesse.

(5) Sõnumi tsentraalsesse jälgimisseadmesse ülekandmine peab toimuma sõnumit jaotavat liidest ning vastavat riist- ja tarkvara kasutades, tagades tsentraalse jälgimisseadme abil teostatud toimingute kohta sõltumatute logifailide (toimingu aeg, liik, objekt ja number) säilimise vähemalt viis aastat.
[RT I 2009, 37, 252 – jõust. 10.07.2009]

(6) Sõnumi kaasaskantavasse jälgimisseadmesse ülekandmiseks esitab jälitus- või julgeolekuasutus sideettevõtjale kirjalikus või elektroonilises vormis taotluse sidevõrgule juurdepääsuks, milles näidatakse ära jälitustoimingu või sõnumi saladuse õiguse piiramise kohtu loa väljastamise kuupäev, number ja tähtaeg. Sideettevõtja on kohustatud säilitama nimetatud taotlusi vähemalt viis aastat.
[RT I 2009, 37, 252 – jõust. 10.07.2009]

(7) Sideettevõtja poolt sideteenuse osutamise lõpetamise korral, samuti tema lõpetamise, sealhulgas ühinemise või jagunemise tulemusena, pankroti või surma korral antakse käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud logifailide teabekandja ja lõikes 6 nimetatud taotlused, samuti käesoleva seaduse § 111¹ alusel säilitatud andmed ja § 112 kohaselt esitatud järelepärimised viivitamata üle Tehnilise Järelevalve Ametile. Logifailide, taotluste, andmete ja järelepärimiste säilitamise, Tehnilise Järelevalve Ametile üleandmise ning kustutamise ja hävitamise korra kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.
[RT I 2007, 66, 408 – jõust. 01.01.2008]

(8) Prokuratuuril on jälitusasutuse ja Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjonil on jälitus- või julgeolekuasutuse tegevuse üle järelevalve teostamiseks õigus tutvuda käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud taotlustega ja sõnumi tsentraliseeritud jälgimisseadmesse ülekandmise korral säilinud logifailidega.
[RT I 2009, 37, 252 – jõust. 10.07.2009]

(9) Sideettevõtja on kohustatud hoidma saladuses jälitustoimingu teostamise ja eraelu puutumatuse õiguse piiramise ning sõnumi saladuse õiguse piiramise toimingu andmeid.

(10) Sidevõrgule juurdepääsu võimaldamisel teostatavad erakorralised vältimatud toimingud, mis häirivad sideteenuse osutamist, samuti sideettevõtja poolt sidevõrgus teostatavad tööd, mis häirivad sõnumi ülekandmist jälgimisseadmesse, teostatakse sideettevõtja ja jälitus- või julgeolekuasutuse vahel kirjalikult kokkulepitud tingimustel.

§ 114¹. Kohtule teabe andmise kohustus

Sideettevõtja peab esitama kohtule tema kirjaliku üksikpäringu alusel tõe tuvastamiseks tsiviilkohtumenetluse seadustikus ettenähtud alustel ja korras ning kohtu määratud tähtajaks olemasolevat teavet, mis on nimetatud käesoleva seaduse § 111¹ lõigetes 2 ja 3. Üksikpäring käesoleva paragrahvi mõttes on päring § 111¹ lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmete saamiseks konkreetse telefonikõne, konkreetse elektronkirja, konkreetse elektroonilise kommentaari või muu üksiksõnumi edastamisega seotud sideseansi kohta.
[RT I 2007, 63, 397 – jõust. 01.01.2008]

§ 115. Raadioside piiramine

(1) Raadiosidet on lubatud piirata avaliku korra ja riigi julgeoleku tagamiseks järgmistel juhtudel:
1) kaitseväel – riigikaitselist tähtsust omava tähistatud objekti territooriumil;
2) vanglal – vangla territooriumil;
3) Vabariigi Valitsuse kriisikomisjonil hädaolukorra lahendamiseks hädaolukorra piirkonnas;
[RT I 2009, 39, 262 – jõust. 24.07.2009]
4) sisejulgeolekut tagaval asutusel – kõrgendatud turvameetmeid nõudva sündmuse julgestamiseks selle toimumise piirkonnas;
5) sisejulgeolekut tagaval asutusel – plahvatuse tõkestamiseks võimaliku plahvatuse piirkonnas.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud objektide ja punktis 4 nimetatud kõrgendatud turvameetmeid nõudvate sündmuste loetelu ja raadioside piiramise korra kehtestab Vabariigi Valitsus.

(3) Nõuded elektromagnetilisele kiirgusele ja raadiovastuvõtu parameetritele ning raadioside piiramisele käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhtudel kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.

Allikas
https://www.riigiteataja.ee/akt/123032011011

Nagu näete sellest loetelust, siis vabaduste kärpimine ja kõigi jälitamise suurendamine algas koos Andrus Ansipi valitsusega, milles osales IRL (parandused alates 1.1.2008).

Kokkuvõttes on kõik sidefirmad ehitanud riistvara ja tarkvara abil sõnumite kopeerimise süsteemi, mis käib läbi jälitajate, kes hoiavad enda logisid kuni 5 aastat (sidefirmad säilitavad 2 aastat) ja võimalik on kindlaks teha ka üksiku sõnumi sisu näiteks kohtu poolse päringu peale. Seejuures tuvastatakse kõik kas reaalajas (mobiiltelefoni asukoht) või sideühendust puudutavad üksikasjad hiljemalt 10 tunni jooksul. Paljudes punktides on ette nähtud ka otsese ligipääsu ehitamine jälgijatele.

KGB ajal oli teada, et sinu telefoni võidakse pealt kuulata ja kirju avada ning lugeda kui sattusid jõustruktuuride huvivälja. Tänapäeva demokraatia on allutanud kogu ühiskonna totaalsele jälgimisele/salvestamisele. Nad on arvutite ja digitaliseerimise abil teinud teoks selle, mida paberi ja analoogtelefoni ajal KGB ei suutnud. See ennustab meile musta tulevikku. KGB ei jõudnud kõiki teisitimõtlejaid avastada (inimagentide arv oli piiratud) ega neid jälitada (tänaval võisid maha jääda) aga elektroonilise side ajastul on võimule saanud Isamaa ja Res Publica liidu siseministrid jõudmas üsna lähedale olukorrale, kus poliitilised teisitimõtlejad tuvastatakse iga üksiku sõnumi sisu järgi, nende mobiiltelefonid ja interneti ühendused on reaalajas jälgitavad (ajalugu säilitatakse mitu aastat). Seda kõike on teinud liberaalid ja konservatiivid, kes muidu jutustavad meile inimeste vabadusest a la jätame sulle rohkem tulumaksu ning ise otsustad, millele selle kulutad.

Lisatud 21.03.2013

Väljavõte Riigikogu infotunnist, mis puudutas skype programmi jälgimist. Siseminister Ken-Mõõdikud Vaher tunnistas, et pealtkuulamise ulatus ja meetodid on riigisaladus, mille kohta ta ei saa vastuseid anda.

2. Algoritmilisest profileerimisest

Esimees Ene Ergma
Palun nüüd järgmine küsimus: kolleeg Olga Sõtnik siseminister Ken-Marti Vaherile. Palun, Olga Sõtnik!

Olga Sõtnik
Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud härra minister! Ma sooviksin jätkata seda teemat, mida ma alustasin oma kirjalikus küsimuses mõni aeg tagasi. Nimelt, oma vastuses te kirjutate, et elektroonilise side seaduse §-s 1111 lõigetes 2 ja 3 märgitud andmeid võib uurimisasutus küsida vaid prokuratuuri või kohtu loal. Sma paragrahvi lõike 1 kohta selline piirang ei käi ehk teisisõnu võib uurimisasutus korjata andmeid nagu sideallikas ja sihtpunkt, side kuupäev, kellaaeg ja kestvus ning sideseadme asukoht, ja seda kõike ilma prokuratuuri ja kohtu loata ja teadmiseta. Kas on see nii, nagu ma praegu ütlesin? Ja kui on, siis kas siin pole riivatud inimeste õigus eraelule, mida kohtud ja prokuratuur peavad kaitsma? Aitäh!

Siseminister Ken-Marti Vaher
Tänan teid küsimuse eest! Võib-olla teistele infotunnis osalejatele jäi pisut selgusetuks selle teema püstitus, paari sõnaga selgitan. Lugupeetud Riigikogu liige on küsinud selle kohta, kas Eestis teostatakse algoritmilist profileerimist. Ta on esitanud Siseministeeriumile mitmeid küsimusi, millele on ka vastatud – 12 küsimust kokku.
Võin korrata üle need põhilised seisukohad. Siseministeeriumi valitsemisala ametid ei tegele algoritmilise profileerimisega, see ei ole ka lubatud vastavalt Eesti seadusandlusele. Viidatud on elektroonilise side seaduse §-dele 111 ja 112. Ma saan ainult korrata üle selle, et vastavaid andmeid sideettevõtjatel elektroonilise side seaduse kohaselt on kohustus säilitada, aga juurdepääsu nendele andmetele saab konkreetsete päringute alusel.Kõikide ametitite päringute kohta jääb alles ka sõltumatu logifail – see teema on ka avalikkusest mõni aasta tagasi läbi käinud. Nende sõltumatute logifailide üle järelvalve on prokuratuuril jälitusasutuse suhtes ja ka Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve komisjonil. Ma saan lisada siia veel lõpetuseks, et sideettevõtjatega sõlmitud lepingute alusel ei edastata sideandmeid Siseministeeriumi valitsemisala asutustele reaalajas, vaid võimaldatakse konkreetseid päringuid teha vastavate lubade alusel. Tänan väga!

Esimees Ene Ergma
Palun, kolleeg Olga Sõtnik, esimene täpsustav küsimus!

Olga Sõtnik
Aitäh! Härra minister! Te küll ei vastanud minu küsimusele, aga eks ma pean teile veel ühe kirjaliku küsimuse saatma, et täpsemat vastust saada. Aga jätkaksin Skype’i teemadega. Hiljuti oli artikkel selle kohta, et väidetavalt Venemaa luurel on olemas ligipääs Skype’i vestlustele, ja sellest minu küsimus on ka mingil määral ajendatud. Skype’i on ju läbi aastate reklaamitud kui väga turvalist suhtlusvahendit, mida kasutame me kõik, mida kasutavad näiteks dissidendid kuskil, selleks et võidelda oma riikide ebademokraatlike valitsuste vastu, ja seda kasutavad ka kurjategijad. Öelge, palun, kas meie siin Eesti õigussüsteemis peame Skype’i sideettevõtjaks, kelle üle on võimalik toestada toiminguid, mida sätestab elektroonilise side seaduse § 113? See paragrahv ütleb selgelt, et sideettevõtja peab võimaldama jälitus- või julgeolekuasutustele juurdepääsu sidevõrgule jälitustoimingu teostamiseks ja sõnumisaladuse õiguse piiramiseks. Aitäh!

Siseminister Ken-Marti Vaher
Tänan küsimuse eest! Skype’i kohta, mille üle me kõik oleme kindlasti kõik väga uhked eestlastena, võin vastata nii palju, mis puudutab teie küsimust, kas tegemist on sideettevõtjaga, et elektroonilise side seaduse kohaselt ei ole tegemist sideettevõtjaga. Skype on internetis olev infotehnoloogiline platvorm. Ja nii nagu me oleme ka oma kirjas vastanud, see, mis puudutab tehniliste vahendite täpsemaid nüansse ja nende kasutamist, siis siin on selged seadusest tulenevad piirangud peal. Saan aga öelda, et teie viide küsimuses oli selle kohta, kas Eesti riik teeb kõik mis võimalik selleks, et avastada kuritegusid ja ennetada kuritegusid, ja kas tehakse ka rahvusvahelist koostööd, siis kindlasti Eesti riik teeb kõik endast oleneva ka rahvusvahelise koostöö raames. Eriti püüame piiriüleseid ja organiseeritud kuritegusid avastada ja me tõstame riigi suutlikkust ja võimekust selles iga aastaga. See tõstmine tähendab ressursside eraldamist, see tähendab meie inimjõu koolitamist ja see kindlasti tähendab ka tihedamat koostööd heade partneritega. Nii et jah, vastus on kindlasti jaatav. Me oma riigi suutlikkust ja võimekust pidevalt tõstame, et piiriülesele kuritegevusele vastu astuda. Te väidate väga õigesti, et üha rahvusvahelistumas on tegelikult raske varjatud kuritegevus, eelkõige näiteks narkokaubitsemine, internetikeskkonnas toime pandavad ründed, kuriteod jne. Aitäh!

Esimees Ene Ergma
Palun, kolleeg Olga Sõtnik, teine täpsustav küsimus!

Olga Sõtnik
Aitäh, proua juhataja. Härra minister, kas ma sain õieti aru teie vastusest, et jah, Eesti riigil on võimekus Skype’i kõnesid ja sõnumeid pealt kuulata ja Microsoft on teile võimaldanud need vahendid, mis on vajalikud selle tegevuse teostamiseks? Aitäh!

Siseminister Ken-Marti Vaher
Tänan küsimuse eest! Nagu ma mainisin, siis sellele küsimusele ei saa ma vastata ei jaatavalt ega eitavalt, sest teave tehniliste vahendite kohta, mida kasutatakse selle teabe kogumiseks, on riigisaladus. Ja te küsite selliste nüansside ja detailide kohta, mida ei ole võimalik täpsustada. Seda me ei teinud ka avalikus vastuskirjas teie küsimustele ja kindlasti ei lähe ma kaugemale ka vastates teie küsimusele infotunnis. Tänan!

Esimees Ene Ergma
Palun nüüd kaks kohapeal registreeritud küsimust. Alustame kolleeg Valdo Randperest.

Valdo Randpere
Aitäh! Hea minister! Ma loodan, et ma nüüd omakorda mingit suurt saladust ei paljasta, kui ma ütlen, et juba üks kümmekond aastat tagasi IBM-is töötades oli seal mitte ainult mittesoovitav, vaid lausa keelatud Skype’i installeerimine kui IBM-i arvates ebaturvalise suhtluskeskkonna installeerimine. See võis tingitud olla ka sellest, et meil oli oma, tunduvalt ägedam suhtlusplatvorm olemas. Aga ma tahtsin küsida just lähtuvalt sellest, kas Eesti riik on muidu iseenesest andnud mingeid soovitusi üldse, milliseid suhtluskeskkondi Eesti riigiasutused peaksid kasutama, võiksid kasutada või millest nad peaksid hoiduma? Aitäh!

Siseminister Ken-Marti Vaher
Suur tänu küsimuse eest! Mis puudutab riigiasutuste suhtlust, siis ma arvan, et Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on kindlasti oluliselt pädevam, seal on eksperdid sellele vastama. Mul puudub teave, kas on antud üldisi soovitusi, milliseid platvorme kasutada. Selle küsimuse juures me tõenäoliselt liigume edasi üldise väljakutseni, mis puudutab kõikide riigiasutuste infotehnoloogilist teenindamist ja ka seda, et näiteks mitmed ministeeriumide valitsemisalad on, ma arvan, viimase 5-7 aasta jooksul liikunud selles suunas, et on koondatud kokku ühes konkreetses ministeeriumi valitsemisalas infotehnoloogiline teenindamine, eri ametiasutuste infotehnoloogiline teenindamine. Hea näide on siin kindlasti riigi infosüsteemide keskus, mis haldab kogu Justiitsministeeriumi valitsemisala infotehnoloogiat, viib läbi vastavaid hankeid ja osutab teenust. Siseministeeriumis on olemas vastav asutus ka juba päris mõnda aega, Siseministeeriumi infotehnoloogiakeskus, ja samasugune ettevõtmine on ka Rahandusministeeriumi valitsemisalas. Siit me jõuame järgmise küsimuseni, mis on tegelikult laiem: kas on mõistlik konsolideerida või ühte kohta koondada eri ministeeriumide infotehnoloogiline teenindamine, kaasa arvatud ka teie küsitud suhtluskeskkonnad,  teatud ühised platvormid, võib-olla ka infotehnoloogilised arendused? See on teema, mis on valitsuse ees arutelul, ja ma loodan, et me liigume ka edasi, sest kindlasti ressursside mõttes on tegemist tõenäoliselt olulise võimalusega hoida kokku maksumaksja raha ja võib-olla pakkuda ehk ka paremat teenust. Tänan!

Esimees Ene Ergma
Palun viimane kohapeal registreeritud küsimus, kolleeg Yana Toom!

Yana Toom
Aitäh, proua eesistuja! Austatud minister! Te väitsite nii vastuses kirjalikule küsimusele, nagu ma sain aru, ja täna saalis, et Eesti võimud ei tegele algoritmilise profileerimisega. Aga kas teie ministrina olete teadlik sellest profileerimisest mujal maailmas, näiteks sellest, mis toimub mitme allika väitel Ameerika Ühendriikides ja otseselt puudutab interneti kaudu ka eestlaste õigusi, vabadust ja privaatsust internetis? Aitäh!

Siseminister Ken-Marti Vaher
Tänan küsimuse eest! Kirjalikes vastustes me mainisime seda, et siin on näiteks viidatud ühele konkreetsele lepingule, mis väidetavalt on mõnda maailma riiki puudutanud, teie poolt esitatud küsimustes mainitakse UKUSA-nimelist lepingut, see leping on meie ekspertidele ja Siseministeeriumile tundmatu. Meil ei ole informatsiooni, mis puudutab ka teie küsitud väidetavat sekkumist digitaalsesse privaatsusse mõnes maailma suurriigis. Ma saan öelda ainult seda, et Eesti Vabariigis on sõnumisaladust, ja ma saan aru, et see on see, mis teid selle küsimuse juures eelkõige huvitab, sõnumisaladust puudutavad riived võimalikud ainult kohtu loaga. Kordan üle selle põhilise tuuma, mida ma olen maininud oma kirjalikes sõnavõttudes ja juhtinud tähelepanu. Eesti riigis teostatakse kohtu loal näiteks jälitustoiminguid, eelkõige pealtkuulamist, umbes 1%-s kriminaalasjadest. Umbes 400-500 kriminaalasja, 60% nendest kriminaalasjadest on rasked narkokuritegevuse juhtumid, 10% on ametialased kuriteod, samuti 10% varavastased, 10% isikuvastased kuriteod. See ütleb meile, et pealtkuulamise juhtumeid on vähe, õigustatus nende konkreetsete kuritegude avastamisel on väga suur, sest teistmoodi seda teha on raske. Nii et ma julgen öelda, et mingit pealtkuulamist Eesti Vabariigis kindlasti ei toimu selliselt, nagu on mõned kuulujutud, mida levitatakse. Tänan!

Esimees Ene Ergma
Suur tänu, härra siseminister! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

20.03.2013 Riigikogu http://www.riigikogu.ee/?op=steno&stcommand=stenogramm&day=20&date=1363780758#pk12464

Kõige kõnekam on seaduses see, et sõnumi tsentraalsesse jälgimise süsteemi kandmine ei ole kitsendatud jälitustegevusega, vaid laieneb kogu sidevõrku läbivale sidele. Samuti siseministri vastused, et ta ei saa skype pealtkuulamist kinnitada ega ümber lükata, sest see on riigisaladust puudutav info.