Uuendasin kapo jälitustegevuse ulatusest rääkivat postitust
Skype info läbib ka Sõnumi tsentraalsesse jälgimisseadmesse ülekandmise(Elektroonilise side seadus § 113 lg 5 mõttes), sest kuidagi teisiti ei saa tõlgendada Ken-Mõõdikud Vaheri vastust selle programmi pealtkuulamise kohta. “Eesti riik teeb kõik mis võimalik selleks, et avastada kuritegusid ja ennetada kuritegusid, ja kas tehakse ka rahvusvahelist koostööd, siis kindlasti Eesti riik teeb kõik endast oleneva ka rahvusvahelise koostöö raames.” Ametlikult muidugi salatakse: “sellele küsimusele ei saa ma vastata ei jaatavalt ega eitavalt, sest teave tehniliste vahendite kohta, mida kasutatakse selle teabe kogumiseks, on riigisaladus.”
Ansip avameelitses, et ärimehed eeldavad pealtkuulamist ja selle tõttu Michal ei saanud telefonitsi Meikarit annetama meelitada. Õhtuleht järeldas sellest totaalset pealtkuulamist, Ansip kaebas Pressinõukogusse ja võitis(ebatäpse tsiteerimise osas), sest pealtkuulamise tehniline pool on riigisaladus ja peaminister ei ole immuunne karistusele selle avalikustamise eest. Kokkuvõttes käib totaalne salvestamine ja valikuline (järel)kuulamine ja lugemine aga see on riigisaladus, mida ametnikud ei kinnita ega lükka ümber.
Vaher toob hoopis välja antud pealtkuulamise lubade arvu ja järeldab sellest, et “umbes 400-500” kriminaalasja raames tehtud “pealtkuulamise juhtumeid on vähe, õigustatus nende konkreetsete kuritegude avastamisel on väga suur, sest teistmoodi seda teha on raske.” Järelikult: “mingit pealtkuulamist Eesti Vabariigis kindlasti ei toimu selliselt, nagu on mõned kuulujutud, mida levitatakse.” Ometigi mäletan infot, et kolmandik pealtkuulamise juhtumitest jäid pealtkuulajate poolt teavitamata ehk inimene ei saanudki teada, et tema sõnumeid olid lugenud kõrvalised isikud.
Ükski võimul olev poliitik ei tunnistaks, et tema ametiajal (partei valitsuses oleku ajal) on suurendatud jälitustegevust inimeste üle. Kui salvestada kõik sõnumid aga jälitustoiminguid teha nende üle tagantjärgi vaid 500 juhtumi korral, siis võibki väita, et “mingit pealtkuulamist Eesti Vabariigis kindlasti ei toimu.” Nüüd on uskumise küsimus, et rohkemaid kõnesid ei kuulata ning nendest saadud infot ei kasutata kapo töötaja Indrek Põdra kombel oma maffilaadse grupeeringu loomiseks.
Kopeerin siia oma uuendatud postituse juurest ühe lõigu. Link esimeses lauses.
Tänapäeva demokraatia on allutanud kogu ühiskonna totaalsele jälgimisele/salvestamisele. Nad on arvutite ja digitaliseerimise abil teinud teoks selle, mida paberi ja analoogtelefoni ajal KGB ei suutnud. See ennustab meile musta tulevikku. KGB ei jõudnud kõiki teisitimõtlejaid avastada (inimagentide arv oli piiratud) ega neid jälitada (tänaval võisid maha jääda) aga elektroonilise side ajastul on võimule saanud Isamaa ja Res Publica liidu siseministrid jõudmas üsna lähedale olukorrale, kus poliitilised teisitimõtlejad tuvastatakse iga üksiku sõnumi sisu järgi, nende mobiiltelefonid ja interneti ühendused on reaalajas jälgitavad (ajalugu säilitatakse mitu aastat). Seda kõike on teinud liberaalid ja konservatiivid, kes muidu jutustavad meile inimeste vabadusest a la jätame sulle rohkem tulumaksu ning ise otsustad, millele selle kulutad.
Olen viimastel päevadel rohkem kui korra mõelnud, et miks pole tekkinud opositsiooni uusi parteisid, mis vastanduksid võimul olevale Reformierakonnale ning Isamaa ja Res Publica liidule. Pinnas selleks oleks ju olemas, sest majanduskriis oli sügav ja võrreldes 2008. aasta tööhõive tipuga on meil vähemalt 101 tuhat inimest ilma töökohata (seisuga 31.12.2012, vastava artikli avaldasin veebruari lõpus). Näen võimaliku põhjusena just jõustruktuuride vastutegevust, sest ametnikena meeldiks neile stabiilsus (rahva jaoks stagnatsioon), kus võimul olevad poliitikud on tuttavad ja saanud omaseks. Nende kummagi huvides ei oleks uued poliitikud, kes võivad praegust paati kõigutada. Ilmselt on praegune parlament ka ära kodustatud, sest nad on ju suurendanud jälitustegevuse piire ja seda täiesti avalikel istungitel, ilma teadaoleva survestamiseta.
Muidugi on võimalus, et uue partei teke on jäänud rahade nappuse taha, sest puudub metseen, kellel oleks huvi praegustele erakondadele annetamise asemel luua midagi täiesti uut. Nädala alguses tuli Jaan Männik (väliseestlane, kes juhib Eesti Panga nõukogu) välja jutuga, et pärast oma lepingulise töö lõppemist (sellel suvel) plaanib ka tema luua uue partei. See ei läheks 20. oktoobri kohalikele valimistele aga osaleks järgmistel. Õnneks plaanib ta teha parempoolset parteid, mis hakkab konkureerima praegu võimul olevate erakondade hääletajate pärast. Mina soovitaks tal pigem valida reformikommunistide ja isamaa reeturite liidu vahel, mitte nende jõudu nõrgestama asuda.
Kui selle pealtkuulamise ja salvestamise teemas on midagi kindlat, siis parafraseerides Andrus Ansipit, kõige salajasemad kõned on tegemata jäetud kõned ning saatmatat sõnumid, mida kapo kaastööliste ega sõnumi tsentraalse jälgimisseadme vahendusel pole võimalik salvestada ega hiljem taasesitada. Seega kohtuge inimestega rohkem näost näkku.